Uma Pido

Mis on Uma Pido?

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mis toimus esimest korda 31. mail 2008 Võru linnas ja Kubija laululaval, teist korda 29. mail 2010 Põlva linnas ja Intsikurmu laululaval. Nii on jätkunud traditsioon, et pidu peetakse vaheldumisi Võrus ja Põlvas. Järgmised peod on toimunud Võrus aastatel 2013 ja 2018 ning Põlvas 2016 ja 2024. Uma Pido võib nimetada ka võrokeste ülemaailmseks kokkutulekuks. Pidu tugevdab paikkondlikku identiteeti ja elavdab kultuurielu, toob siia kanti külalisi ning ärgitab tagasi koju pöörduma mujale tööle ja elama läinud võrokesi.

Varasemate pidude kohta saab rohkem teada Uma Pido kodulehelt linkide „Pido 2008“, „Pido 2010“, „Pido 2013“, „Pido 2016”, „Pido 2018” ja „Pido 2024“ alt.

Kust peomõte tuli?

Peomõte tekkis võrokeste iga-aastasel suvisel suurüritusel Kaika suveülikoolis Valgjärvel 2006. aastal, kus Põlva ja Võru maavanem kõnelesid kultuurilisest koostööst võru kultuuriruumis. Otsustati korraldada kohalikku pärandit ja keelt rõhutav ning võru kultuuriruumi ühendav laulu- ja rahvapidu Uma Pido.

Võru kultuuriruumi all mõistetakse ajaloolist Võrumaad oma kaheksa kihelkonnaga, need on Karula, Hargla, Kanepi, Urvaste, Vastseliina, Rõuge, Põlva ja Räpina, mis tänapäeval on Põlva ja Võru maakonnas ja väiksemates osades ka Tartu ja Valga maakonna territooriumil.

Keda peole oodatakse?

Peole kaasa lööma oodatakse kõiki võrokesi, nende vendi ja sõsaraid setosid ning sõpru mujalt Eestist ja välismaaltki. Tulija saab peost osa laadalisena, töötoas kaasa lüües ja tänavakontserti kuulates. Ja muidugi saab peoline olla kaasalaulja õhtuse peakontserdi rahva hulgas, sest kavas on tähtsal kohal kõigile teada-tuntud laulud ja laulusõnad trükitakse ära ka peo kavavihikus.

Kes peol laulda saavad?

Peol saab laulda igaüks. Peakontserdile oodatakse koore ennekõike Võru ja Põlva maakonnast, aga nagu juba esimesed peod näitasid, tahetakse laulma tulla üle kogu Eesti ja välismaaltki. Kokku oli esimesel peol lauljaid ligi 2400, teisel 3400, kolmandal 3600, neljandal 3400, viiendal 3800 ja kuuendal 3900. Kuna mees- ja naiskoore on võrreldes teiste kooriliikidega vähem, on neile lisa tulnud projektikooridega „Mehe’ mõtsast” ja „Naasõ’ nurmõlt”, kus teevad kaasa need, kes muul ajal kuskil kooris ei laula, samuti ansamblite ja segakooride mehed ja naised.
Teisest peost sai alguse konnakooride traditsioon. Konnakoorid moodustatakse pere-, kogu-, sõprus- jne -kondadest ja nad saavad peol kaasa laulda ühendkoorilaule. Lisaks koorilauljatele on peol hulgaliselt esinejaid töötubades ja väiksematel lavadel – pidu püütakse korraldada ikka niimoodi, et kõik saaksid kaasa lüüa ja laulda.

Milliseid laule lauldakse?

Peol lauldakse võru keeles. Võrukeelsed on ülesastumised nii päevaprogrammis kui ka õhtusel peakontserdil. Õhtuse kontserdi kavas on võrukeelsed rahvalaulud, rahvalikud laulud, klassikalised koorilaulud ja uuemad kooridele seatud laulud. On laule, mida teavad kõik, aga on ka laule, mida enamik publikust kuuleb esimest korda.

Uma Pido sümboolika

Esimese Uma Pido kunstnik oli Maarja Meeru. Ta sai Uma Pido sümboolikat kujundades inspiratsiooni Võrumaa künklikust loodusest ja rahvariietest. Nii said Uma Pido mustrites kokku loodus ja inimene. Mustrid pärinevad Räpina säärepaeltelt (19. sajandi keskpaik ja lõpp) ning teadmata päritolu ja vanusega seelikult; värvid Räpina seelikult (1920. aastate lõpp).