Mis on Uma Pido?

 

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mis toimus esimest korda 31. mail 2008 Võru linnas ja Kubija laululaval, teist korda 29. mail 2010 Põlva linnas ja Intsikurmu laululaval, kolmandat korda 1. juunil 2013 Võrus ja Kubijal ning neljandat korda 28. mail 2016 taas Põlvas Intsikurmus. Uma Pido võib nimetada ka võrukeste ülemaailmseks kokkutulekuks. Pidu tugevdab paikkondlikku ühtekuuluvustunnet ja identiteeti võru kultuuri- ja keeleruumis, elavdab kultuurielu, toob siiakanti külalisi ning ärgitab tagasi koju pöörduma mujale tööle ja elama läinud võrukesi.

Varasemate pidude kohta saab rohkem teada Uma Pido kodulehelt linkide "Uma Pido 2008", "Uma Pido 2010", "Uma Pido 2013" ja "Uma Pido 2016" alt. On tekkinud omakeelsete pidude traditsioon, kus pidu liigub kahe maakonna vahel.

 

Kust peomõte tuli?


Peo mõte sai alguse võrukeste iga-aastasel suvisel suurüritusel Kaika suveülikoolis Valgjärvel 2006. aastal, kus Põlva ja Võru maavanemad kõnelesid kultuurilisest koostööst võru kultuuriruumis. Otsustati korraldada kohalikku pärandit ja keelt rõhutav ning võru kultuuriruumi ühendav laulu- ja rahvapidu Uma Pido.
Võru kultuuriruumi all mõistetakse ajaloolist Võrumaad oma kaheksa kihelkonnaga, need on Karula, Hargla, Kanepi, Urvaste, Vastseliina, Rõuge, Põlva ja Räpina, mis tänapäeval on Põlva ja Võru maakonna ja väiksemates osades ka Tartu ja Valga maakonna territooriumil. Esimene pidu oli niisiis kahes ajaloolises Võrumaa kihelkonnas, sest Võru linn asub endises Põlva kihelkonnas ja Kubija laululava Rõuge kihelkonnas. Aga teine pidu toimus täielikult Põlva kihelkonnas.


Keda Umale Peole oodatakse?

 

Umal Peol kaasa lööma oodatakse kõiki võrokesi, nende vendi ja sõsaraid setosid ning sõpru mujalt Eestist ja välismaaltki. Tulija saab peost osa nii laadalise, töötoas kaasalööja kui tänavakontserdi kuulajana. Ja muidugi saab ta olla õhtuse peakontserdi rahva hulgas – ka seal saab igaüks kaasa laulda, sest kavas on tähtsal kohal kõigile teada laulud ja laulude sõnad trükitakse ära peo kavavihikus.

 

Kes Umal Peol laulda saavad?

 

Peol saab igaüks laulda. Enda jaoks sobiva võimaluse leiab iga osaleja. Peakontserdile oodatakse koore ennekõike Võru ja Põlva maakonnast, aga nagu juba esimesed peod näitasid, tahetakse laulma tulla üle terve Eesti ja välismaaltki. Kokku oli esimesel peol lauljaid ligi 2400, teisel 3400, kolmandal 3600 ja neljandal 3400 lauljat. Kuna mees- ja naiskoore on võrreldes teiste kooriliikidega vähem, on neile rahvast juurde tulnud projektkooridega "Mehe' mõtsast" ja "Naasõ' nurmõlt", kuhu tulevad need, kes igapäevaselt kuskil kooris ei käi, aga ka ansamblite ja segakooride mehed ja naised. Teisest peost sai alguse konnakooride peolkäimise traditsioon. Konnakoorid moodustatakse pere-, kogu-, sõprus- jne -kondadest ja nad saavad peol kaasa laulda ühendkoorilaule. Lisaks koorilauljatele osaleb peol hulgaliselt esinejaid töötubades ja väiksematel lavadel ning pidu püütakse korraldada ikka niimoodi, et kõik saaksid kaasa lüüa ja laulda. 

 

Mis laule lauldakse?


Peol lauldakse omas keeles. Võrukeelsed on ülesastumised nii päevaprogrammis kui õhtusel peakontserdil. Õhtuse kontserdi kava koosneb võrukeelsetest rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud lauludest. On laule, mida teavad kõik, aga ka selliseid, mida enamus publikust kuuleb esmakordselt.


Uma Pido sümboolikast

 

Esimese Uma Pido kunstnik oli Maarja Meeru. Ta sai Uma Pido sümboolikat kujundades inspiratsiooni Võrumaa künklikust loodusest ja rahvariietest. Nii said Uma Peo sümboolikas kokku loodus ja inimene. Kasutatud mustrid pärinevad Räpina säärepaeltelt 19. sajandi keskpaigast ja lõpust; seelikumustrilt, mille päritolu ja vanus on teadmata ning värvid Räpina seelikult 1920. aastate lõpust.

 

  © 2008     Tel. 533 22 153; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.